Liikmed
Kuidas vahendada selliseid kliendi soove, mida selgesõnaliselt ei väljendata?
Tõlkebüroo lisaväärtuse puhul tõlkijale leiti, et tõlkijal, olgu ta siis koosseisuline töötaja või vabakutseline, on büroost peamiselt kasu tehniliste probleemide tekkimisel ning suurte hangete ja projektide puhul, milles üksikisikuna osalemine nõuaks liiga palju energiat. Tõlkebüroo toimib ühtlasi tõlkija ja kliendi vahelise filtrina. Tõlkebüroo maksab tõlkijale, kuid ta ei pruugi ise kliendilt raha kätte saada. Lõpuks nenditi, et arutust hinnasõjast ei ole kellelegi kasu. Oluline on saavutada kõiki osalisi rahuldav lahendus (win-win).
Selgus, et nii nagu Eestis, saavad ka Soome tõlkebürood klientidelt spontaanset tagasisidet harva ja enamasti on see negatiivne. Tõlge võib olla hea ikkagi ka siis, kui tagasiside on negatiivne. Tõdeti, et kõige rohkem on kasu sellisest klienditagasisidest, mida saab ka tulevases töös rakendada.
Käsitleti ka sõnastike ja terminibaaside loomise teemat ning selliste investeeringute kasulikkust ja mõju pikemas perspektiivis.
Kõlama jäi mõte, et tõlkekorraldaja (projektijuhi) töö on väga keerukas, eeldab mitmekülgseid teadmisi ja oskusi ning võimet tegelda korraga üpris paljude asjadega.
Koolitusel osalesid tõlkekorraldajad, tõlkebüroode vahendusel tõlkijad ning vabakutselised tõlkijad Soomest ja Eestist.
Seminaril osalemine on tasuta. Kohtade arv on piiratud.
Seminarile registreerumine toimub 27. septembrist 6. oktoobrini või kuni kohti jätkub aadressil katre.kasemets@eki.ee.
Kava leiate siit.
Konverentsi korraldab tavakohaselt Eesti Tõlkemagistrite Liit. Kokkusaamine on mõeldud kõikidele tõlkijatele, tõlkidele ja teistele tõlkehuvilistele. Registreeruda tuleb hiljemalt 27. septembriks aadressil info@etml.ee.
Täpse kava ja muud leiate siit
Rahvusvaheline Tõlkijate Liit (the International Federation of Translators, FIT) hakkas tõlkijate päeva propageerima juba 1953. aastal.1991. aastal tehti ettepanek kuulutada 30. september ametlikult tõlkijate päevaks. Kuigi tõlkijate päeva kaitsepühak on piibli ladina keelde tõlkija püha Hieronymus, tähistatakse seda päeva ka muudes kui katoliiklikes maades, kaasa arvatud Eestis.
Tõlkijate päeva eesmärk on tutvustada ja teadvustada tõlkija ametit kui üht väga olulist lüli ülemaailmses globaliseerumisprotsessis. Eestis korraldatakse tõlkijate päeva puhul üritusi juba neljandat aastat.
6. detsembril 2007 standardikeskuses toimunud seminari eesmärk oli tutvustada uut tõlketeenuste standardit EVS-EN 15038:2007, mis kehtestab tõlketeenuse osutajale täpsed nõuded tööjõu, tehniliste ressursside, kvaliteedi- ja projektijuhtimise, lepingute põhitingimuste ja teenuse osutamise korra kohta. Samuti anti ülevaade standardi saamisloost ja koostamise vajadusest ning kasutamisest sertifitseerimise alusena.
Osavõtjate hulgas oli nii tõlkebüroode ja -agentuuride esindajaid kui ka lihtsalt huvilisi.
Avasõnad lausus Eesti Standardikeskuse tegevdirektor Priit Kikas, kes andis lühiülevaate standardikeskuse tegemistest ja jagas näpunäiteid, kust saada teavet erinevate standardite kohta (vt www.evs.ee).
Järgmisena rääkis AS-i Metrosert juhataja Ain Noormägi, kelle sõnavõtt käsitles tõlkestandardile vastavuse sertifitseerimist. Noormägi valgustas lühidalt nii sertifitseerimise ajalugu kui ka Metroserdi tegevust viimase 10 aasta jooksul ning andis nõu, mida sertifitseerimiseks ettevalmistumisel silmas pidada. Järgnes sertifitseerimisprotsessi tutvustus ning ülevaade sertifitseerimise etappidest. Põgusalt peatuti ka protsessiga kaasnevatel kuludel ning erinevatel sertifitseerijatel.
Noormäe sõnavõttu täiendas Luisa Tõlkebüroo Tallinna kontori juhataja Marja Vaba lühiülevaade Luisa kogemusest kvaliteedijuhtimis- ja tõlkestandardi rakendamisel, kuna Luisa on esimesena Eesti Tõlkebüroode Liidu liikmetest läbinud ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimise auditi.
See praktiline kogemus tekitas elavat huvi, kuna peatuti nii sertifitseerimise ettevalmistustöödel kui ka tõlkestandardi EVS-EN 15038:2007 lõimimisel ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi.
Tõlkebüroo Interlex juhatuse liige Inge Rätsep tutvustas seminaril osalenutele lühidalt ETBL-i eesmärke ja tegemisi, peatudes pikemalt tõlketeenuse standardi eesti keelde tõlkimisel. Tõlkimist korraldas Eesti Tõlkebüroode Liit. Ühtlasi räägiti tõlkimise käigus tekkinud probleemidest ning leitud lahendustest. Sisulise lühiülevaate andis tõlkimisprotsessis osalenud terminoloog Kärt Prede (Interlex).
Lõpetuseks sai sõna EUATC (European Association of Translation Companies) president Liz Robertson Ühendkuningriigist, kes rääkis tõlketeenuse standardi saamisloost ja hetkeseisust Euroopas.
Seminari lõpetas osalejatevaheline diskussioon.
Euroopa tõlketeenuste osutamise standard EVS–EN 15038:2006 „Tõlketeenused. Nõuded teenusele“ jõustus Eestis mullu juulis. Standard sätestab, et kvaliteetne tõlketeenus on toimetatud tõlge. Standard sätestab, et tõlkebürool peab olema kehtestatud dokumenteeritud kvaliteedijuhtimissüsteem, samuti on töötajate kvalifikatsioonile ja büroo tehnilistele ressurssidele ette nähtud kindlad nõuded. Kirjas on ka mõisted.
Euroopa tõlketeenuste osutamise standard EVS–EN 15038:2006 „Tõlketeenused. Nõuded teenusele“ jõustub juulikuus.
Euroopa tõlkebüroode liitude liidu (EUATC) initsiatiivil paari aasta eest loodud initsiatiivgrupp CEN-BTTF 138 kiitis äsja heaks Euroopa tõlketeenuste osutamise standardi EN 15038 „Tõlketeenused – Nõuded teenusele“. Eesti tõlkebürood saavad standardi kasutusele võtta alates juuli algusest, mil see jõustub Eesti standardina.
Standard, mille loomisse olid lisaks EUATC esindajatele kaasatud tõlkeasjatundjad Euroopa juhtivatest teadusasutustest, Euroopa Standardikomiteest, samuti välisvaatlejaid Kanadast ja USA-st, annab 17 leheküljel täpse kirjelduse tõlketeenust pakkuva ettevõtte tööjõule ja tehnilistele ressurssidele, kvaliteedi- ja projektijuhtimisele, lepingulistele suhetele ja muudele protseduuridele seatud tingimustele, sisaldades ka oluliste mõistete ja tugiteenuste loetelusid.
Kuna standardis on viidatud sellele, et võiks kaaluda teenuse sertifitseermist, on Eesti Tõlkebüroode Liit alustanud sügavamat tutvumist sertifitseerimise teemaga, selgitades lähiajal välja võimalikud sertifitseerijad, protsessi kulgemise ja selle hinna.
Kuna tegu on väga uue standardiga, siis teadaolevalt ei ole Eestis praegu firmat, kellel oleks õigus EN 15038 järgi sertifitseerida, selgitas ETBL-i pressiteenistusele Eesti Standardikeskuse (EVS) info- ja turundusosakonna juhataja Terje Pannik.
Panniku sõnul on üks variant see, et teenuseid võiks võtta kvaliteedisüsteemi osana. Näiteks, kui firma taotleb kvaltieedijuhtimissüsteemi sertifikaaati, siis on võimalik ühe selle alaosana saada ka sertifikaat tõlketeenuse peale.
Eesti standardikeskuse andmetel on Euroopas praegu kasutusel üle 18 000 standardi ja Eestil on kohustus üle võtta kõik Euroopa standardid. Teenuste valdkonnas on Euroopa tõlkestandardi näol tegu alles esimeste standarditega, seni on vastu võetud näiteks turismi- ja matuseteenuste standardid ja tulekul on kinnisvarateenuste standard.
Tõlketeenuse osutamise standard oli peateema 19. mail hotellis Olümpia toimunud rahvusvahelisel tõlkeseminaril, mille korraldas Eesti Tõlkebüroode Liit (ETBL). Seminar oli üks osa 19.–20. maini esmakordselt Tallinnas toimunud Euroopa Tõlkebüroode Liitude Liidu aastakoosoleku üritustest.
Eesti Tõlkebüroode Liit korraldas Tallinnas rahvusvahelise tõlkeseminari
Eesti Tõlkebüroode Liit korraldas 19. mail hotellis Olümpia rahvusvahelise tõlkeseminari, mis oli üks osa 19.–20. maini esmakordselt Tallinnas toimunud Euroopa Tõlkebüroode Liitude Liidu (EUATC) aastakoosoleku üritustest.
Seminari peaesineja oli EUATC president Alfredo Spagna, kes andis ülevaate äsja heaks kiidetud Euroopa tõlketeenuse osutamise standardist, mis paari kuu pärast jõustub ka Eestis. Seminari teises pooles rääkis Arvi Tavast Tallinna Ülikooli Tõlkekorralduskeskusest tõlkijate koolitusega seonduvatest teemadest, Jaak Vilo Keelevarast tutvustas osalejaile Interneti keelekeskkonda Keelevara ning Jyrki Lappi-Seppäla Euroopa Komisjoni Eesti tõlkeosakonnast kõneles multilingvismist läbi Euroopa Liidu institutsioonide prisma.
Seminar möödus edukalt, kuna huvi ürituse vastu oli tõlkeringkondades suur – algselt kavandatud 50 osaleja asemel registreerus lõpuks üle 70 inimese, teatas seminari korralduskomitee.
Lisaks seminarile toimus Tallinnas esmakordselt ka EUATC aastakoosolek, millest võttis osa 15 Euroopa tõlkebüroode liitude esindajat. EUATC korraldab igal astal kaks aastakoosolekut ning ühe aastakoosoleku toimumist Eestis võib lugeda suureks tunnustuseks ETBL-i tegevusele.
ETBL korraldas Euroopa kolleegidele ekskursiooni vanalinnas ning üritused lõppesid ühise õhtusöögiga restoranis Olde Hansa.
EUATC ühendab tõlkebüroode liitusid 14 Euroopa riigist. ETBL on EUATC liige alates 2004. aastast.
Euroopa Tõlkebüroode Liitude Liit (EUATC) on alustanud Euroopa ühise tõlketeenuse kvaliteedistandardi (CEN) väljatöötamist ja nüüd on võimalus selles olulises protsessis kaasa lüüa ka Eesti tõlkeliidritel – Eesti Tõlkebüroode Liit (ETBL) on alates märtsist Euroopa Tõlkebüroode Liitude Liidu liige.
Tulevane tõlketeenuse eurostandard sätestab nõuded tõlketeenuste pakkujatele ja selles käsitletakse inim- ja tehnilisi ressursse, kvaliteedi- ja projektijuhtimist, lepingulisi sidemeid, tõlketöö korraldust lisaväärtuse teenuseid ja terminoloogiat. EUATC töögrupp loodab oma töö lõpetada veel käesoleva aasta jooksul, misjärel asjaajamine läheb edasi riiklikul tasandil, Eestis siis Eesti Standardikeskuse kaudu.
Äsja Londonist EUATC koosolekult naasnud ETBL-i juhatuse liikme Kristina Remmeli sõnul on EUATC-sse kuulumine ETBL-i jaoks oluline veel seetõttu, et EUATC toimib foorumina, kus Euroopa tõlkefirmad arutavad ja otsivad lahendusi oma ühistele probleemidele ja arendavad suhteid.
Kontaktide tihendamiseks otsustati 2005. aasta kevadel korraldada Brüsselis konverents tõlkebüroodele. Järgmise aasta sees plaanivad kohtuda ka Eesti ja Soome liidud.
Viimase aastakümne jooksul on tõlkimisprotsess kardinaalselt muutunud: endine kliendi (lõppkasutaja) ja vabakutselise tõlkija vaheline otsene suhe on nüüdseks tunduvalt keerulisem protsess. Klient toetub üha enam tõlkefirma tööle, kelle ülesanne on koordineerida tõlkijate, toimetajate, lokaliseerijate, projektijuhtide jne tööd. Lisaks on praegusel tööstusliku globaliseerumise ajastul riikidevaheline suhtlemine märgatavalt hoogustunud ja sellega seoses on majandussektor, mis pakub tõlketeenuseid erinevatesse keeltesse, muutunud üheks oluliseks jõuks Euroopa majanduslikus arengus.
Tõlkefirmad on vahendajateks nii äritegevuses, valitsustevahelises suhtlemises kui ka kultuurivahetuses. Tõlkijatel on oluline roll meie mitmekeelse informatsiooniühiskonna säilitamisel. Eelneva valguses ongi äärmiselt oluline töötada välja ühine kvaliteedistandard.
Tänavu 10. tegevusaastat tähistav EUATC esindab kvaliteedile orienteeritud tõlkebüroode liitusid 13 Euroopa riigist ning käib foorumina koos kaks korda aastas Euroopa eri paigus. Järgmine koosolek toimub sügisel Barcelonas.
ETBL on tegutsenud kolm aastat ja koondab seitset aktiivsemat Eesti tõlkebürood. Liitu kuuluvad tõlkebürood A&A Lingua, Dussan, Eurologos-Tallinn/Galandrex tõlkebüroo, Interlex, Luisa Tõlkebüroo, Tehnilise Tõlke Keskus, ja Wiedemanni.
Lisainfo:
Eesti Tõlkebüroode Liidu juhatus
Kristina Remmel, tel: 50 31514
juhatus@etbl.ee
Riik tellib üle 20 000 lehekülje Euroopa Liidu õigustiku tõlget Eesti Tõlkebüroode Liidult
Eesti Tõlkebüroode Liidu (ETBL) seitsmest liikmest koosnev konsortsium võitis äsja suure rahvusvahelise tõlkehankekonkursi Euroopa Liidu (EL) õigusaktide tõlkimiseks eesti keelde. Projekti käigus tõlgib ETBL poole aasta jooksul üle 20 000 lehekülje Euroopa Liidu õigusakte: EL direktiive, kohtulahendeid, Euroopa Keskpanga suunised jms. Projekti kogumaksumus on üle 7,2 miljoni Eesti krooni (463 000 eurot).
Lepingu Eesti Valitsusega sõlmis konsortsiumi liider, tõlkebüroo Interlex 10. veebruaril. Tõlgete tellija ja kuraator on Eesti Õiguskeele Keskus ning tõlked avaldatakse Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes.
Seekordseks tõlkemahuks on aukartustäratavad 20 130 lehekülge, mis teeb päevaseks tõlkemahuks 161 tõlgitud ja toimetatud lehekülge. Kokku on tõlgetega tegevad üle 40 tõlkija, toimetaja ja korrektori ning töid koordineeriva projektijuhi.
ETBL-i konsortsiumi kuuluvad tõlkebürood Interlex, A&A Lingua, Dussan, Eurologos-Tallinn/Galandrex, Luisa, Wiedemanni ja Tehnilise Tõlke Keskus.
Eelmisel aastal võidetud hankekonkursi ja selle pikenduse käigus tõlkisid ETBL-i liikmesbürood PHARE projekti raames umbes 10 000 lehekülge õigusakte.
Eesti Tõlkebüroode Liit asutati aastal 2000 eesmärgiga viia Eesti turul pakutav tõlketeenus samale tasemele Euroopas pakutavaga. Liidu üheks eesmärgiks on osaleda kõigi liikmete ühise jõuga suuremahuliste tõlkeprojektide (sh EL suurprojektid) läbiviimisel.
Täiendav info:
ETBL-i juhatus:
juhatus@etbl.ee
Euroopa Liidu Sekretariaat ja Eesti Õiguskeele Keskus on huvitatud koostöö jätkumisest Eesti Tõlkebüroode Liiduga, mille tunnistuseks vormistati Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimise lepingu pikendus. Septembris jätkub Euroopa Liidu õigustiku direktiivide ja otsuste tõlkimine Luisa Tõlkebüroo, Õigustõlkebüroo Interlex, A&A Lingua, Dussani, Tehnilise Tõlke Keskuse ja Eurologos-Tallinn/Galandrex tõlkebüroo poolt. Seekordseks materjalide mahuks on üle 3100 lehekülje.
Tõlgete tellijaks ja kuraatoriks on taas Eesti Õiguskeele Keskus. Tõlked lähevad avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.
ETBL juhatus
Nimetatud seminar on Eesti Tõlkebüroode Liidu esimene välisvisiit.