Kuidas saada tõlge, mis mõjub ettevõtte mainele hästi

Külli Pärtel

Luisa Tõlkebüroo, eesti keele vanemtoimetaja


Tänapäeva üleilmastuvas maailmas võib tunduda, et suhtluseks välispartnerite ja -klientidega piisab ühe-kahe enamlevinud võõrkeele oskusest.Tegelikult ütlevad turundusasjatundjad, et välisturule minnes on parim viis häid suhteid sõlmida ja kliente ligi tõmmata see, kui suhelda ja edastada teavet sealses keeles. Selleks on vaja tõlkida, mis tähendab sageli kirjalikku tõlget. Hea tekst, millest ei saa arugi, et see on tõlgitud, on ettevõtte esindamisel ülitähtis ja nii võiks tõlkimisega seonduvatele küsimustele läheneda läbimõeldult.

Mõned soovitused:

Mida üldse tõlkida?

Mõelge läbi, kas teil ikka on vaja kõiki 300 lehekülge ära tõlkida või piisaks kõige olulisema info väljanoppimisest.Laske tekstidest ära tõlkida ainult vajalikud osad või koostage oma keeles lühemad tekstid ja andke need tõlkesse.

Kellelt ja kuidas tõlge tellida

Tõlget võib paluda tuttavalt, kes on keeli õppinud, või tellida tõlkebüroolt, kes on pädevad tõlkijad välja valinud, neid koolitanud ja teemad nende vahel ära jaganud – igaühele just see, mida ta tunneb kõige paremini. Vahe on hinnas ja ühtlasi kvaliteedis.

Kui olete otsustanud, et soovite korralikku ja kontrollitud tõlget, pöördute tõenäoliselt tõlkebüroosse. Ent teie roll ei piirdu siis paraku vaid tellimuse esitamise ja arve maksmisega.

Tehke tõlkijaga koostööd

Kui tellite rätsepa juurest ülikonna, siis peate ju loomulikuks ise osaleda: anda mõõdud, valida materjali, arutada ja proovida. Ka tõlketöö on omamoodi rätsepatöö – teie tekst on ainulaadne, see tõlgitakse ainult teie jaoks ja seda ei saa teise tellija jaoks taaskasutada. Seega, kui tõlkija küsib teilt infot ja soovib küsimusi arutada, siis on see ainult hea märk – ta soovib pakkuda parimat tulemust. Investeerige aega tõlkebüroole juhiste andmiseks – nii on kindlam, et saate seda, mida vajate.

Tõlkebüroo sees toimub hea tõlke saamiseks ka tõlkija ja keeletoimetaja koostöö. Igas endast lugu pidavas tõlkebüroos on keeletoimetajad. Sest iga tõlge vajab toimetaja pilku, ükskõik kui suurepärast tööd tõlkija on teinud. Toimetaja vaatab teksti eelkõige sihtkeele seisukohast – kas see on arusaadav, keeleliselt õige ja ladus, lihtsalt hea lugeda.

Täpsustage teksti eesmärk

Kindlasti öelge tõlkebüroole, milleks soovite teksti kasutada: kas reklaammaterjalina, pressiteatena, lepingu sõlmimiseks või ettevõttesiseseks töömaterjaliks, on teil vaja sisu üldjoontes teada saada või jääda ülimalt täpseks. Otstarbe teadmine on tõlkija-toimetaja jaoks väga oluline, sellest sõltub paljugi: stiil, sõnavalik, lauseehitus jne.

Spetsiifilised terminid

Kas teil on oma väljakujunenud terminid, mida soovite kasutada? Andke need tõlkega kaasa. Tõlkija ei saa tunda teie keelekasutust sama hästi kui teie. Küll aga saab ta vajaduse korral pakkuda uusi või paremaid termineid – jälle muutub oluliseks koostöö.

Ajafaktor

Tõlget oli tavaliselt vaja juba eilseks, ent püüdke mõista, et nii nagu algteksti koostamine, nõuab ka tõlkimine aega. Muidugi sõltub see teksti liigist, pädevate tõlkijate ja toimetajate hõivatusest ja paljudest muudest asjaoludest, ent kindel on see, et kvaliteet on töötempoga otseselt seotud.

Andke tagasisidet

Tõlkijal on võimalik kliendi soove tundma õppida vaid siis, kui ta saab pärast töö valmimist teada, kas see sobis ja mida oleks võinud teha teisiti. Isegi lihtne kiitus on informatiivne. Hästi toimiva kliendisuhte väljakujunemine võtab aega ja nõuab mõlema poole pingutust.

Hea tõlke tunneb ära sellest, et see annab originaali mõtet õigesti edasi, on terminoloogiliselt ühtlane ja stiililiselt sobiv, kõlab loomulikult, on arusaadav, kirjutatud ilusas keeles ja näeb korrektne välja. Lühidalt öeldes: seda lugedes ei saa arugi, et see on tõlge.


«Tagasi

Liidu juhatus

  • Inge Rätsep

    Inge Rätsep

    DUSSAN OÜ

    Olen tegutsenud tõlkevaldkonnas üle 20 aasta, sellest suurema osa Interlexi tõlkebüroo omaniku ja juhina. Interlex on kiiresti kasvav tõlkebüroo, 2021. aastal omandasime 100% osaluse Dussan OÜs. Dussanis on minu missioon uuendada traditsioonilist vandetõlgi teenust. Kuigi hariduselt olen hoopis meedia ja suhtekorralduse taustaga, siis on keelevaldkond mulle alati huvi pakkunud. Minu töö on minu kirg. Püüan anda oma panuse Eesti ja Euroopa tõlketööstuse arengusse.

  • Indrek Hallik

    Indrek Hallik

    TILDE EESTI OÜ

    Avastasin kire keelte vastu juba lapsena, kuid tõlkemaailma jõudsin 6-7 aastat tagasi. Alustasin tõlkimise ja lokaliseerimise projektijuhina ja praeguseks olen jõudnud Tilde Eesti müügijuhiks. Töötan igapäevaselt nii erinevate tõlketeenuste kui ka keeletehnoloogiatega. Aastatega on tekkinud ka üha suurem soov kohaliku keelemaastiku arengusse panustada ja Eesti Tõlkebüroode Liit on selleks suurepärane raamistik.

  • Svea-Elen Peters

    Svea-Elen Peters

    LUISA TÕLKEBÜROO OÜ

    25 aastat tegutsemist turundusvaldkonnas erinevate ettevõtete tegemistele hoogu andes viis mind 2018. aastal Baltikumi ühe suurima tõlkebüroo – Luisa Tõlkebüroo äriarenduse juhiks. Varemalt puutusin tõlkeprotsessiga kokku kliendi vaatevinklist, kuid viimased aastad on pakkunud mulle hea võimaluse anda oma panus tõlketööstuse arengusse juba isiklikult. Majandusalase kõrghariduse omandasin Tallinna Tehnikaülikoolis. Oma tugevuseks pean võimet mõista nii numbreid kui inimesi.