Mida silmas pidada tõlke tellimisel

Tõlkepartneri valimine võib olla keeruline protsess. Et tõlge oleks kvaliteetne ja ladus, peab tõlkija teemat hästi valdama, olema tugev nii lähte- kui ka sihtkeeles ning kinni pidama tähtaegadest.
Eesti Tõlkebüroode Liit (ETBL) on loodud selleks, et korrastada Eesti tõlketurgu ning koondada organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks tõsiseltvõetavad ja vastutustundlikud tõlketeenusepakkujad. Nii on inimestel tõlkepartnerit hõlpsam valida. Meie üks eesmärke on pidevalt täiustada tõlketeenust ning arendada tõlke kvaliteeti ja klienditeenindust oma liikmesbüroodes. Samuti soovime tõsta klientide teadlikkust tõlketeenuse valdkonnast.

Tõlkebüroo kasutamise eelised

ETBLi kuuluvates tõlkebüroodes kaasatakse tõlkimisse mitu inimest. Esimesena tegeleb tekstiga projektijuht, kes hindab töö mahtu ja keerukust, valib teemale sobiliku tõlkija ja toimetaja ning pakub kaasatud meeskonda arvestades kliendile välja töö üleandmise tähtaja ja hinna. Seejärel asub tööle tõlkija, kes vajadust mööda konsulteerib terminoloogiga, ja pärast seda keeletoimetaja, kelle hooleks jääb teksti lõplik viimistlemine. Kui tarvis, võetakse appi ka tehniline toimetaja, kes vormindab teksti kliendile sobivaks. Selline töö käik võimaldab eksimuste hulka minimeerida ja tagada kliendi suurema rahulolu.

Tõlkebüroode eelis on ka see, et klient saab vajaduse korral kontorisse kohapeale tulla ja oma tõlkevajadusi projektijuhi või tõlkekorraldajaga pikemalt arutada. Heas tõlkebüroos vastatakse tööajal operatiivselt ka telefonile ja meilidele.

Tõlkele kuluv aeg

Hea tõlge nõuab aega! Viie lehekülje tõlkimiseks ja toimetamiseks kulub keskmiselt üks päev. Üldkeelsete ja lihtsamate tekstide tähtaeg on enamasti lühem kui valdkonnaspetsiifiliste tõlgete puhul, kus sobivaid tõlkijaid on vähem. Sama kehtib ka haruldaste keelesuundade puhul, kus terve Eesti peale ongi vaid üksikud tõlkijad. Kui tõlkesse antav tekst pole veel päris valmis, kuid tõlkesoov on kindel ja maht suur, on mõistlik juba varakult tõlkebürooga ühendust võtta, et projektijuht saaks meeskonna aegsasti ette valmistada.

Proovige vältida kiirtöö (üle viie lehekülje päevas) tellimist. Kiirtöö on siiski kiiruga tehtud töö!

Tõlke eesmärk, maht ja hind

Spetsiifiliste tekstide puhul soovitame tekstiga kaasa anda ka näidismaterjal ja võimaluse korral terminisoovitused ning selgitada tõlke täpset eesmärki ja sihtrühma. Nii saab kindel olla, et tõlkija töö vastab teie vajadustele ja soovidele. Samas peab valmis olema ka selleks, et sobiv stiil ja sõnavara kujunevad välja alles pärast mitut tõlkeprojekti tänu kliendi, projektijuhi ja tõlkija aktiivsele koostööle.

Tõlketööstuses arvestatakse teksti pikkust tähemärkide või sõnade arvu. Standardlehekülg sisaldab keskmiselt 1800 tähemärki koos tühikutega, sõnade arv ühel leheküljel on keeliti erinev. Näiteks eesti keeles on ühel leheküljel keskmiselt 240 sõna, inglise keeles aga 300. Kui tõlkemahtu arvestatakse tähemärkide järgi, arvestatakse tõlketöö hinda valmistõlke eeldatava mahu põhjal. Eesti keelest teise keelde tõlkides laieneb tekst enamasti umbes 20 protsenti ja lõppmahu saamiseks tuleb teksti algmaht 1,2-ga korrutada. Kui mahtu arvestatakse sõnade põhjal, siis laienemist ei arvestata.

Enne tõlketöö tellimist peaks tellija võtma projektijuhilt hinnapakkumuse ning tegema kindlaks, mida pakutav hind täpselt sisaldab ja kas sellele lisandub juurdehindlus, näiteks erialatekstide keerukuse või reklaamtekstide nõudlikkuse tõttu.

Kinnitatud tõlked ja muud lisateenused

Kõikidel tõlkebüroodel on võimalus tõlgitud dokumente notariaalselt kinnitada, kui see on vajalik. 1. jaanuarist 2015 on eesti keelest võõrkeelde tõlgitud dokumentide ametliku kinnitamise õigus antud vaid vandetõlkidele (seni oli ka notaritel). Kui dokument on vaja tõlkida võõrkeelde, mille tarvis Eestis pole ühtegi vandetõlki, siis tuleb tõlge eesti keelest võõrkeelde teha dokumenti vastuvõtvas riigis või tõlkida dokument esmalt Eestis mõnda enim kasutatavasse keelde (nt inglise, saksa, vene) ja seejärel vajalikku võõrkeelde. Võõrkeelest eesti keelde tõlgitud dokumentide puhul võivad notarid kinnitada tõlkija allkirja õigsust kuni 2020. aastani, kui see pädevus antakse ainult vandetõlkidele.

Alati ei pea tõlgitud dokumenti kinnitama vandetõlk või notar, võib piisata ka tõlkebüroo kinnitusest. Kõik oleneb tõlke otstarbest ja dokumendi liigist. Osa perekonnaseisuaktide väljavõtteid (sünni-, abielu- ja abielulahutuse tunnistus) väljastatakse perekonnaseisuasutustes mitmekeelsena (inglise, saksa või prantsuse keeles) ning neid aktsepteeritakse välisriigis apostillita.

Kindlasti tuleb arvestada, et dokumentide tõlkimisel kehtib range kord. Kui teie dokumendi originaalis on sisse jäänud mõni viga (valesti kirjutatud nimi, sünniaasta jne), siis tuleb arvestada, et tõlkijal ei ole õigust parandada dokumendis esinevaid vigu. Soovitatav on enne tõlkebüroosse esitamist dokumendid tähelepanelikult üle kontrollida ja vajaduse korral uut korrektset dokumenti taotleda.

Mõni büroo pakub peale tõlke- ja toimetamistööde ka teksti edasise töötlemisega seonduvaid teenuseid, nagu kirjastamis-, kujundamis- ja multimeediatööd. Samuti saab tellida terve kodulehe lokaliseerimist, reklaamtekstide koostamist, videosubtiitrite lisamist, sünkroon- ja järeltõlget, võõrkeelsete tekstide sisselugemist helifailina jms. Tõlketöid väljastatakse kliendile sobivas vormis, kuid valdavalt toimub see meili teel.

Turvaline tõlkimine

Klientide ja tõlgitavate tekstide konfidentsiaalsuse tagamine on iga töö korral tõlkebüroodes enesestmõistetav. Bürood on oma tõlkijatega sõlminud lepingu, milles on kirjas ka säte, et tõlketööde sisu ei tohi avaldada kolmandatele isikutele. Vajaduse korral sõlmivad bürood klientidega ka spetsiaalseid konfidentsiaalsuslepinguid ja rakendavad materjalide salastamiseks lisaturvameetmeid. Seetõttu ei pea klient iial muretsema, et tema firmasaladused tõlkebüroos tõlkimise käigus lekivad.

Tõlkimiseni!

Liidu juhatus

  • Inge Rätsep

    Inge Rätsep

    DUSSAN OÜ

    Olen tegutsenud tõlkevaldkonnas üle 20 aasta, sellest suurema osa Interlexi tõlkebüroo omaniku ja juhina. Interlex on kiiresti kasvav tõlkebüroo, 2021. aastal omandasime 100% osaluse Dussan OÜs. Dussanis on minu missioon uuendada traditsioonilist vandetõlgi teenust. Kuigi hariduselt olen hoopis meedia ja suhtekorralduse taustaga, siis on keelevaldkond mulle alati huvi pakkunud. Minu töö on minu kirg. Püüan anda oma panuse Eesti ja Euroopa tõlketööstuse arengusse.

  • Indrek Hallik

    Indrek Hallik

    TILDE EESTI OÜ

    Avastasin kire keelte vastu juba lapsena, kuid tõlkemaailma jõudsin 6-7 aastat tagasi. Alustasin tõlkimise ja lokaliseerimise projektijuhina ja praeguseks olen jõudnud Tilde Eesti müügijuhiks. Töötan igapäevaselt nii erinevate tõlketeenuste kui ka keeletehnoloogiatega. Aastatega on tekkinud ka üha suurem soov kohaliku keelemaastiku arengusse panustada ja Eesti Tõlkebüroode Liit on selleks suurepärane raamistik.

  • Svea-Elen Peters

    Svea-Elen Peters

    LUISA TÕLKEBÜROO OÜ

    25 aastat tegutsemist turundusvaldkonnas erinevate ettevõtete tegemistele hoogu andes viis mind 2018. aastal Baltikumi ühe suurima tõlkebüroo – Luisa Tõlkebüroo äriarenduse juhiks. Varemalt puutusin tõlkeprotsessiga kokku kliendi vaatevinklist, kuid viimased aastad on pakkunud mulle hea võimaluse anda oma panus tõlketööstuse arengusse juba isiklikult. Majandusalase kõrghariduse omandasin Tallinna Tehnikaülikoolis. Oma tugevuseks pean võimet mõista nii numbreid kui inimesi.