Mida silmas pidada tõlke tellimisel

Tõlkepartneri valimine võib olla keeruline protsess. Et tõlge oleks kvaliteetne ja ladus, peab tõlkija teemat hästi valdama, olema tugev nii lähte- kui ka sihtkeeles ning kinni pidama tähtaegadest.
Eesti Tõlkebüroode Liit (ETBL) on loodud selleks, et korrastada Eesti tõlketurgu ning koondada organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks tõsiseltvõetavad ja vastutustundlikud tõlketeenusepakkujad. Nii on inimestel tõlkepartnerit hõlpsam valida. Meie üks eesmärke on pidevalt täiustada tõlketeenust ning arendada tõlke kvaliteeti ja klienditeenindust oma liikmesbüroodes. Samuti soovime tõsta klientide teadlikkust tõlketeenuse valdkonnast.

Tõlkebüroo kasutamise eelised

ETBLi kuuluvates tõlkebüroodes kaasatakse tõlkimisse mitu inimest. Esimesena tegeleb tekstiga projektijuht, kes hindab töö mahtu ja keerukust, valib teemale sobiliku tõlkija ja toimetaja ning pakub kaasatud meeskonda arvestades kliendile välja töö üleandmise tähtaja ja hinna. Seejärel asub tööle tõlkija, kes vajadust mööda konsulteerib terminoloogiga, ja pärast seda keeletoimetaja, kelle hooleks jääb teksti lõplik viimistlemine. Kui tarvis, võetakse appi ka tehniline toimetaja, kes vormindab teksti kliendile sobivaks. Selline töö käik võimaldab eksimuste hulka minimeerida ja tagada kliendi suurema rahulolu.

Tõlkebüroode eelis on ka see, et klient saab vajaduse korral kontorisse kohapeale tulla ja oma tõlkevajadusi projektijuhi või tõlkekorraldajaga pikemalt arutada. Heas tõlkebüroos vastatakse tööajal operatiivselt ka telefonile ja meilidele.

Tõlkele kuluv aeg

Hea tõlge nõuab aega! Viie lehekülje tõlkimiseks ja toimetamiseks kulub keskmiselt üks päev. Üldkeelsete ja lihtsamate tekstide tähtaeg on enamasti lühem kui valdkonnaspetsiifiliste tõlgete puhul, kus sobivaid tõlkijaid on vähem. Sama kehtib ka haruldaste keelesuundade puhul, kus terve Eesti peale ongi vaid üksikud tõlkijad. Kui tõlkesse antav tekst pole veel päris valmis, kuid tõlkesoov on kindel ja maht suur, on mõistlik juba varakult tõlkebürooga ühendust võtta, et projektijuht saaks meeskonna aegsasti ette valmistada.

Proovige vältida kiirtöö (üle viie lehekülje päevas) tellimist. Kiirtöö on siiski kiiruga tehtud töö!

Tõlke eesmärk, maht ja hind

Spetsiifiliste tekstide puhul soovitame tekstiga kaasa anda ka näidismaterjal ja võimaluse korral terminisoovitused ning selgitada tõlke täpset eesmärki ja sihtrühma. Nii saab kindel olla, et tõlkija töö vastab teie vajadustele ja soovidele. Samas peab valmis olema ka selleks, et sobiv stiil ja sõnavara kujunevad välja alles pärast mitut tõlkeprojekti tänu kliendi, projektijuhi ja tõlkija aktiivsele koostööle.

Tõlketööstuses arvestatakse teksti pikkust tähemärkide või sõnade arvu. Standardlehekülg sisaldab keskmiselt 1800 tähemärki koos tühikutega, sõnade arv ühel leheküljel on keeliti erinev. Näiteks eesti keeles on ühel leheküljel keskmiselt 240 sõna, inglise keeles aga 300. Kui tõlkemahtu arvestatakse tähemärkide järgi, arvestatakse tõlketöö hinda valmistõlke eeldatava mahu põhjal. Eesti keelest teise keelde tõlkides laieneb tekst enamasti umbes 20 protsenti ja lõppmahu saamiseks tuleb teksti algmaht 1,2-ga korrutada. Kui mahtu arvestatakse sõnade põhjal, siis laienemist ei arvestata.

Enne tõlketöö tellimist peaks tellija võtma projektijuhilt hinnapakkumuse ning tegema kindlaks, mida pakutav hind täpselt sisaldab ja kas sellele lisandub juurdehindlus, näiteks erialatekstide keerukuse või reklaamtekstide nõudlikkuse tõttu.

Kinnitatud tõlked ja muud lisateenused

Kõikidel tõlkebüroodel on võimalus tõlgitud dokumente notariaalselt kinnitada, kui see on vajalik. 1. jaanuarist 2015 on eesti keelest võõrkeelde tõlgitud dokumentide ametliku kinnitamise õigus antud vaid vandetõlkidele (seni oli ka notaritel). Kui dokument on vaja tõlkida võõrkeelde, mille tarvis Eestis pole ühtegi vandetõlki, siis tuleb tõlge eesti keelest võõrkeelde teha dokumenti vastuvõtvas riigis või tõlkida dokument esmalt Eestis mõnda enim kasutatavasse keelde (nt inglise, saksa, vene) ja seejärel vajalikku võõrkeelde. Võõrkeelest eesti keelde tõlgitud dokumentide puhul võivad notarid kinnitada tõlkija allkirja õigsust kuni 2020. aastani, kui see pädevus antakse ainult vandetõlkidele.

Alati ei pea tõlgitud dokumenti kinnitama vandetõlk või notar, võib piisata ka tõlkebüroo kinnitusest. Kõik oleneb tõlke otstarbest ja dokumendi liigist. Osa perekonnaseisuaktide väljavõtteid (sünni-, abielu- ja abielulahutuse tunnistus) väljastatakse perekonnaseisuasutustes mitmekeelsena (inglise, saksa või prantsuse keeles) ning neid aktsepteeritakse välisriigis apostillita.

Kindlasti tuleb arvestada, et dokumentide tõlkimisel kehtib range kord. Kui teie dokumendi originaalis on sisse jäänud mõni viga (valesti kirjutatud nimi, sünniaasta jne), siis tuleb arvestada, et tõlkijal ei ole õigust parandada dokumendis esinevaid vigu. Soovitatav on enne tõlkebüroosse esitamist dokumendid tähelepanelikult üle kontrollida ja vajaduse korral uut korrektset dokumenti taotleda.

Mõni büroo pakub peale tõlke- ja toimetamistööde ka teksti edasise töötlemisega seonduvaid teenuseid, nagu kirjastamis-, kujundamis- ja multimeediatööd. Samuti saab tellida terve kodulehe lokaliseerimist, reklaamtekstide koostamist, videosubtiitrite lisamist, sünkroon- ja järeltõlget, võõrkeelsete tekstide sisselugemist helifailina jms. Tõlketöid väljastatakse kliendile sobivas vormis, kuid valdavalt toimub see meili teel.

Turvaline tõlkimine

Klientide ja tõlgitavate tekstide konfidentsiaalsuse tagamine on iga töö korral tõlkebüroodes enesestmõistetav. Bürood on oma tõlkijatega sõlminud lepingu, milles on kirjas ka säte, et tõlketööde sisu ei tohi avaldada kolmandatele isikutele. Vajaduse korral sõlmivad bürood klientidega ka spetsiaalseid konfidentsiaalsuslepinguid ja rakendavad materjalide salastamiseks lisaturvameetmeid. Seetõttu ei pea klient iial muretsema, et tema firmasaladused tõlkebüroos tõlkimise käigus lekivad.

Tõlkimiseni!

Liidu juhatus

  • Inge Rätsep

    Inge Rätsep

    Interlex Tõlkebüroo OÜ, juhatuse liige

    Inge on tegutsenud tõlkevaldkonnas alates 1999. aastast. Ta on Interlexi Tõlkebüroo omanik ja juhatuse liige. Inge on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning kaitsnud bakalaureusekraadi meedia ja suhtekorralduse erialal. Ta on Eesti Tõlkebüroode Liidu asutamise algataja. Peale ETBLi juhatuse kuulub Inge alates 2015. aastast ka EUATC (European Union Association of Translation Companies) juhatusse. Kogu oma tõlkevaldkonna karjääri jooksul on ta seisnud Eesti tõlketuru arengu eest, kirjutanud meedias tõlkevaldkonda puudutavaid artikleid ning esinenud konverentsidel nii Eestis kui ka väljaspool.

  • Pille-Riin Laadoga

    Pille-Riin Laadoga

    Luisa Tõlkebüroo OÜ, Turundusjuht

    Pille-Riin Laadoga on tõlkevaldkonnas töötanud 2011. aastast, mil ta asus Luisa Tõlkebüroos tööle projektijuhina. Aasta pärast sai temast juba väliskliendihaldur ja 2014. aastast on Pille-Riin Luisa Tõlkebüroo välisturundusjuht. Pille-Riinul on bakalaureusekraad psühholoogias ning 2016. aastal omandas ta Tallinna Ülikoolis magistrikaardi organisatsioonikäitumise alal (cum laude). 2016. aasta alguses tegi ta tõlkebüroode projektijuhtide seas uuringu, mis andis põhjaliku ülevaate projektijuhi ameti olemusest. 2014. ja 2015. aastal kuulus ta ETBLi konverentsi korraldusmeeskonda.

  • Margit Kurm

    Margit Kurm

    TILDE EESTI OÜ, JUHATAJA

    Margit Kurm on tõlkevaldkonnas töötanud 2001. aastast, mil ta asus Tilde Eesti OÜ-s tööle projektijuhina. 2005. aastal sai temast osakonna juhataja ja 2007. aastast on Margit Tilde Eesti tegevdirektor. Margit on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis infoteaduste eriala. 2013. aastal kuulus ta ETBLi konverentsi korraldusmeeskonda.