Milleks meile erialaliidud?

Alates sellest, kui asusin Eesti Tõlkebüroode Liidu juhatuse liikmeks, on minult tihti küsitud, miks tõlketööstus erialaliitu vajab, miks ühel ettevõttel oleks kasulik erialaliitu kuuluda ja mida üldse tähendab Eesti Tõlkebüroode Liitu kuulumine.
 
Esialgu meenub kindlasti erialaliidu loomise üks peamisi eesmärke – korrastada tõlketurgu ja ühendada ettevõtteid, kelle missioon on pakkuda tõlketeenust kindla korra järgi, mis tagab võimalikult ausa tulemuse nii kliendi kui ka töötajate jaoks. Sisuliselt tähendab see kindlaksmääratud protsesside järgimist ja ausust nii hankepakkumusi tehes kui ka kliente teenindades. Nüüdseks on need protsessid paigas ja nende juurutamine ei ole enam liidu liikmete igapäevatöö.
 
Kuid kui algsed eesmärgid on täidetud ja loodetakse, et ka uued tõlkebürood on huvitatud samade põhimõtete omaksvõtmisest, siis miks peaksid kuuluma liitu need tõlkebürood, kes on esmased eesmärgid juba saavutanud? Veel enam – kui liidu töö sõltub vaid liikmete aktiivsest osavõtust, siis milleks koormata ennast tegevusega, mis nõuab arvestatavat osa su töönädalast?
 
Uurides lähemalt tõlkebüroode liidu liikmete ajalugu, selgub, et liitu kuuluvad väga pikaajalise kogemusega ettevõtted. Sel aastal tähistavad viis liidu liiget juubelit, mis algab arvuga 2. Noorim liige on tegutsenud 12 aastat.
 
Siinkohal meenub juba keskkoolis õpitud Maslow’ mudel, mida kasutatakse ka organisatsioonide kirjeldamisel. On arusaadav, et algusaastatel on ettevõtte eesmärk leida oma koht turul ja jääda ellu, sest vaid üks ettevõte kümnest jätkab tegutsemist. Põhjuseid on mitu – andmekeskkonna CB Insights 2014. aasta uuringus nimetas 42% osalenud ettevõtetest ebaõnnestumise põhjuseks turu küllastumist ja 29% finantside lõppemist. Oluline on nimetada ka vale meeskonna palkamist (23%) ja turuosa võitmist uute tulijate poolt (19%).
 
Alles siis, kui ettevõte on jõudnud n-ö küpsusperioodi ning organisatsiooni käitumine on stabiilne ja planeeritav, saab rääkida eneseteostusest valdkonna mõistes. Selleks ajaks on ettevõte jõudnud punkti, kus tal võib olla soov teha midagi teiste heaks ehk arendada ka valdkonda, milles ta ise tegutseb. Oluliseks võib saada teadmiste jagamine ja järelkasvu eest hoolitsemine, sest üheks eneseteostuse vormiks on valdkonna arendamine ja õpetamine. Arvan, et sellises staadiumis ettevõtete jaoks ongi erialaliidud olulised.
 
Olen märganud, et liitudes leidub alati liikmeid, kes kuuluvad sinna vaid hea maine või reklaami pärast, kuid organisatsiooni tööst aktiivselt osa ei võta. Nende kõrval on ettevõtted või isikud, kes teevad tööd missioonitundest, eneseteostusvajadusest või lihtsalt suurest armastusest oma ala vastu. Passiivsete liikmete puhul eneseteostusest rääkida ei saa, kuid aktiivsed tegutsejad on valdkonna jaoks ülimalt olulised. Liidu tegevuses kehtib lihtne tõde – nii palju, kui ise annad, saad ka tagasi.
 
Eesti Tõlkebüroode Liidu missioon hõlmab peale tõlketuru korrastamise ka kliendi harimist, üksteise tundmaõppimist ja kogemuste jagamist konverentsidel, järelkasvu eest hoolitsemist nii praktikavõimalusi pakkudes kui ka uusi teenuseid välja mõeldes ning üleüldist teenuse maine parandamist.
 
Kuid kas sellisel juhul peaksid liitu kuuluma vaid kogemusega ettevõtted? Arvan, et mitte, sest noored ettevõtted toovad endaga kaasa inspiratsiooni ja uusi teadmisi. Liit peab olema mitmekesine, ta peab olema läbilõige tervest valdkonnast, seepärast on ülimalt tähtis kaasata ka nooremaid liikmeid. Mida mitmekesisem on liidu liikmeskond, seda mitmekesisem on tema tegevus.
 
Vastus pealkirjas esitatud küsimusele „Milleks meile erialaliidud?“ on meie tõlketööstust vaadeldes niisiis üsna lihtne: sest see võimaldab eneseteostust ja tugevdab veelgi armastust oma ala vastu. Soovime õnne selle aasta juubilaridele ning kutsume uusi tõlkebüroosid Eesti Tõlkebüroode Liiduga ühinema, et saaksime koos anda panuse tõlketööstuse maine parandamisse ja tõlketöö väärtustamisse.
 
12. september 2017
Pille-Riin Laadoga
Luisa Tõlkebüroo OÜ


«Tagasi

Liidu juhatus

  • Kerli Visso

    Kerli Visso

    TILDE EESTI OÜ, VANEMPROJEKTIJUHT / SENIOR PROJECT MANAGER

    Kerli on hariduselt eesti filoloog, aga õppinud ka majandust ja IT-d. Tõlkemaailmas on Kerli tegutsenud üle kümne aasta alates Tildega liitumisest 2007. aastal. Tildes on ta lisaks pikaajalisele projektijuhtimisele põgusalt kokku puutunud ka ettevõtte müügipoole ja tõlketoimetamisega. Viimastel aastatel on Kerli olnud vanemprojektijuhi ametis, mis lisaks tavapärasele projektijuhitööle hõlmab ka teiste projektijuhtide abistamist ja juhendamist, uute töötajate värbamist ning tegevjuhi nõustamist ettevõttele olulistes küsimustes.

  • Reelika Jakubovski

    Reelika Jakubovski

    Luisa Tõlkebüroo, Juhatuse Liige / Member of the Management

    Soome keele filoloog ja peagi mentorite koja liige Reelika on olnud tõlkeäris tegev juba 1995. aastast. Nagu Luisa kõik neli juhatuse liiget, alustas ka Reelika projektijuhina, mis lõi baasi laialdasele turu tundmisele ja tunnetamisele. Reelika on väga hea kliendisuhte hoidja, meeskonnajuht ning arendustegevuste genereerija. Reelika oli ka üks aktiivsemate tõlkebüroode ehk Eesti Tõlkebüroode Liidu kokkukutsujatest. Täna tegeleb Reelika Luisa sisearendusete ja välisosakonna juhtimisega, millega kaasneb iseeneslikult mõnus õhkkond kogu Luisas.

  • Kadri Pultsin

    Kadri Pultsin

    Grata OÜ, Vanemprojektijuht / Senior Project Manager

    Kadri on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse alal. Tee tõlketööstusesse leidis ta juba ülikooliajal, mil alustas vabakutselise tõlkijana. Alates 2012. aastast on Kadri olnud Grata tõlkebüroos projektijuht. Lisaks tõlkeprojektide ja klientide haldamisele tegeleb ta ka büroo igapäevatöö korraldamise ja arendustegevusega.