Põhikiri

1. Üldsätted

1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Tõlkebüroode Liit, lühend ETBL (edaspidi liit).
2. Liit on eraõiguslik juriidiline isik Eesti Vabariigi seaduste järgi.
3. Liidu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
4. Liit võib oma tulu kasutada ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
5. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
6. Liidu töökeel on eesti keel.
7. Liidu kõrgeim organ on üldkoosolek. Liidu tööd korraldab ja liitu esindab juhatus.

2. Liidu sümboolika

1. Eesti Tõlkebüroode Liidul on oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutuskorra määrab sümboolika statuut. Statuudi võtab vastu üldkoosolek.
2. ETBL väljastab oma liikmetele liikmetunnistuse, mis sümboliseerib liikme kuulumist liidu koosseisu.

3. Eesti Tõlkebüroode Liidu nime tõlge

1. Eesti Tõlkebüroode Liidu nimi tõlgitakse inglise keeles Association of Estonian Translation Companies (lühend: AETC).

4. Liidu eesmärk

1. Liidu eesmärk on:
a. aidata kaasa ausa ja toimiva konkurentsikeskkonna loomisele ja tagamisele Eesti tõlketeenuste turul
b. tõsta klientide teadlikkust tõlketeenuse valdkonnas
c. väljendada ja esindada liikmete ühiseid huvisid riiklikul ja ühiskondlikul tasandil
d. töötada välja tõlketeenuse pakkumise ja tõlkekvaliteedi tagamise ühised põhimõtted ja neid pidevalt täiendada, kogudes ja analüüsides infot tõlketuru kohta
e. aidata kaasa tõlketeenuse täiustamisele oma liikmesbüroodes, kooskõlastades ühtseid põhimõtteid ja koostades selleks vajalikke dokumente, korraldades teabevahetust ja koolitust
f. aidata kaasa Euroopa Liidu tõlkealase hea tava ja standardite adapteerimisele Eesti õigusruumi
g. teha koostööd teiste tõlkealaste liitude ja organisatsioonidega.

5. Liidu liikmed

1. Liidul on vähemalt 5 (viis) liiget.
2. Liikmeks võivad olla ettevõtted, kelle põhitegevus on tõlketeenuse osutamine.
3. Liikmeks vastuvõtmist saab taotleda ettevõte, kes on tõlketeenuse pakkujana reaalselt töötanud vähemalt 3 aastat ning vastab dokumendis "Liikmesbüroo põhitunnused" esitatud nõuetele.
4. Liidu nõuete ja reeglitega tutvumise ning nendega vastavuse tagamise eesmärgil on kõik liidu uued liikmed vähemalt ühe aasta kaasliikme staatuses, nimetatud perioodi möödumisel otsustab üldkoosolek nende täisliikmeks vastuvõtmise või kaasliikme staatuse pikendamise. Kaasliikme määratlus on esitatud dokumendis "Kaasliikme määratlus".                                                                                                                      
    5. Liikmesbüroo põhitunnused ja kaasliikme määratluse kinnitab üldkoosolek.

6. Liikmeks vastuvõtmine

1. Liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
2. Selleks esitab taotleja liidule kirjaliku avalduse.
3. Liikmelisus algab hetkest, kui üldkoosolek taotleja liitu vastuvõtmise avalduse rahuldab.

7. Liidust väljaastumine

1. Liikmel on õigus liidust välja astuda. Selleks esitab liige vastava kirjaliku avalduse juhatusele.
2. Liidust väljaastumisel ei tagastata liikme juba tasutud osamaksu ega vabastata teda muudest kohustustest, mille ta on võtnud liidu ees.
3. Liikmelisus lõpeb juhatusele avalduse esitamise hetkest ja juhatus on kohustatud sellest teistele liikmetele viivitamatult teatama.

8. Liidust väljaarvamine

1. Liikme võib liidust välja arvata:
a. käesoleva põhikirja sätete täitmata jätmisel
b. liikmesbüroo põhitunnustele mittevastavuse korral
c. liidu maine olulise kahjustamise eest
d. liikmemaksu tasumata jätmisel, kui tasumise tähtajast on möödunud üle kolme kuu
e. üldkoosoleku või juhatuse otsuse jämeda või teistkordse rikkumise korral
f. eetikakomisjoni ettepanekul eetikakoodeksi rikkumise korral.
2. Liikme väljaarvamise ettepaneku teeb juhatus liikme või eetikakomisjoni taotluse alusel või omal algatusel.
3. Liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek.

9. Liikme õigused

1. Liikmel on õigus:
a. osaleda üldkoosolekul
b. osaleda liidu tegevuses
c. saada teavet liidusiseste dokumentide ja liidule saabunud info kohta
d. teha asjakohase põhjuse ilmnemisel juhatusele ettepanekuid eetikakomisjoni või kvaliteedikomisjoni kokkukutsumiseks.
2. Liikmel on ka muud põhikirja või seadusega ettenähtud õigused.
3. Kaasliikme õigused on esitatud dokumendis "Kaasliikme määratlus."

10. Liikme kohustused

1. Liikmed ja kaasliikmed on kohustatud:
a. järgima põhikirja
b. järgima põhikirjaga kooskõlas olevaid üldkoosoleku ning juhatuse otsuseid
c. juhinduma liidu eetikakoodeksist
d. aitama kaasa liidu eesmärkide saavutamisele
e. tasuma õigeaegselt liikmemaksu
f. hoidma ja kasutama heaperemehelikult liidule kuuluvat vara
g. hoiduma tegevusest, mis kahjustab või võib kahjustada liidu mainet.
2. Liige on kohustatud tagama oma tegevuse vastavuse kvaliteedistandardis kehtestatud nõuetele.
3. Liikme või kaasliikme andmete (nime või registrikoodi või aadressi) muutumisel teatab ta sellest 10 tööpäeva jooksul kirjalikult juhatusele. Juhatus viib selle alusel liikmete nimekirjas sisse vastava muudatuse ja informeerib teisi liikmeid.
4. Kaasliikme täiendavad kohustused on esitatud dokumendis "Kaasliikme määratlus".

11. Liikmemaks

1. Üldkoosolek kehtestab liidu liikmemaksu ja määrab selle suuruse.
2. Kui üldkoosolek ei otsusta teisti, kuulub liikmemaks tasumisele arve alusel iga kvartali esimese kuu 5. (viiendaks) kuupäevaks.
3. Üldkoosolekul on õigus kehtestada viivis liikmemaksu tasumisega viivitamise eest.
4. Kaasliikme liikmemaks moodustab 50% liikme liikmemaksust.

12. Eetikakoodeks

1. Liidul on eetikakoodeks, mida liikmed on kohustatud järgima.
2. Eetikakoodeksi kinnitab üldkoosolek.
3. Eetikakoodeks vaadatakse üle ja vajadusel ajakohastatakse iga 3 aasta tagant. Ettepanekud eetikakoodeksi täiendamiseks teeb juhatuse poolt kokkukutsutud eetikakomisjon.

13. Kvaliteedistandard

1. Liidul on kvaliteedistandard, mida liikmed on kohustatud järgima.
2. Kvaliteedistandardi kinnitab üldkoosolek.
3. Kvaliteedistandard vaadatakse üle ja vajadusel ajakohastatakse iga 3 aasta tagant. Ettepanekud kvaliteedistandardi täiendamiseks teeb juhatuse poolt kokkukutsutud kvaliteedikomisjon.

14. Liidu juhtimine

1. Liidu kõrgeim organ on üldkoosolek. Liidu tööd korraldab juhatus. Juhatusel on õigus volitada liiget või liikmesbüroo töötajat konkreetses küsimuses liitu esindama.
2. Liikmele ei või panna muud varalist kohustust kui liikmemaksu tasumine ja liidule p. 18.8 ja 18.10 alusel tekkinud kulude hüvitamine.
3. Üldkoosoleku ja/või juhatuse otsusega võib panna liikmele kohustusi seoses liidu ürituste korraldamisega ja/või neist osavõtuga ja/või liidu esindamisega, eeldusel et juhatus on liikmega eelnevalt kokku leppinud, millises osas sellega seonduvad liikme kulud hüvitatakse.

15. Üldkoosolek

1. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik liikmed ja kaasliikmed.
2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub järgmiste põhiküsimuste otsustamine:
a. põhikirja muutmine
b. liidu eesmärgi muutmine
c. juhatuse liikmete määramine
d. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja liidu esindaja määramine selles tehingus või nõudes
e. eetikakoodeksi ja kvaliteedistandardi kinnitamine
f. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või komisjonide pädevusse.
3. Üldkoosoleku kokkukutsumine
a. üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
b. juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui liidu huvid seda nõuavad.
c. juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 2/5 liikmetest.
d. kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut p. 15.3.b nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
e. üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt 10 (kümme) päeva. Teated saadetakse liikmetele kirjalikult.
4. Üldkoosoleku läbiviimine
a. üldkoosolek võib otsuseid vastu võtta, kui sellel on esindatud üle poole liikmetest.
b. kui üldkoosolek ei ole põhikirja p. 15.4.a kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust pädev otsuseid vastu võtma, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt 2/5 liikmetest.
c. kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse sätteid või põhikirja nõudeid, on üldkoosolekul õigust otsuseid vastu võtta ainult siis, kui üldkoosolekul on esindatud kõik liikmed.
5. Üldkoosoleku otsus
a. üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul esindatud liikmetest.
b. üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui kirjalikult hääletavad kõik liikmed.

16. Hääletamine

1. Igal liikmel on üks hääl. Hääletamisel esindab liiget selle ettevõtte juhatusse kuuluv või juhatuse poolt kirjalikult volitatud isik.
2. Juhatusel on õigus paluda kirjalikult hääletada ka nendel liikmetel, kes üldkoosolekul ei osale.
3. Hääletamisel ei või osaleda liige, kelle liikmelisust või eetikakoodeksi/kvaliteedistandardi rikkumist üldkoosolek arutab.
4. Liige ei või hääletada, kui liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
5. Liige ei või hääletada liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel.
6. P. 16.3 kuni p. 16.5 nimetatud liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel vastava küsimuse otsustamiseks.
7. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek.
8. Muus osas kui liidu eesmärkide muutmine on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 liikmetest.
9. Liidu lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 liikmetest.
10. Kaasliikmel on õigus hääletamisel osaleda liidu üldise töökorraldusega seotud küsimustes või muudes küsimustes, milleks üldkoosolek teda volitab.

17. Juhatus

1. Liidul on juhatus, kes liitu esindab. Juhatuse võib määrata ka üheliikmelisena (juhataja).
2. Juhatuse pädevusse kuulub:
a. liidu töö koordineerimine ja jooksvate küsimuste lahendamine
b. liidusiseste eeskirjade kehtestamine
c. eetikakomisjoni kokkukutsumine ning selle ettepanekute käsitlemine ja otsustamine
d. kvaliteedikomisjoni kokkukutsumine ning selle ettepanekute käsitlemine ja otsustamine
e. liidu nimel rahaliste läbirääkimiste pidamine
f. üldkoosolekute korraldamine
g. toimkondade määramine ürituste korraldamiseks
h. komisjonide moodustamine konkreetsete ülesannete täitmiseks või materjalide ettevalmistamiseks
i. liidu dokumentide säilitamine ja varade käsutamine
j. liikmekandidaatide küsitlemine ja selle põhjal üldkoosolekule liikmeks sobivuse kohta ettepanekute tegemine
k. liidu ametlike seisukohtade väljendamine liikmete ühistes huvides ja liikmete teavitamine sellistest seisukohavõttudest
l. muude küsimuste otsustamine, mis on seaduse, põhikirja või üldkoosoleku otsusega antud juhatuse pädevusse.
3. Juhatus peab liikmete nimekirja, kuhu kantakse liikme nimi, registrikood ja aadress.
4. Juhatus võib liidu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsuse alusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel.
5. Juhatuse liikmed (juhataja) valib ja tööperioodi pikkuse määrab üldkoosolek.
6. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üldkoosoleku otsusega.
7. Juhatus peab liikme kirjalikul taotlusel andma liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama vastava aruande.
8. Juhatuse liikmel on õigus liidult nõuda ülesannete täitmisel tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist.
9. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.
10. Juhatuse otsus
a. juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
b. juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui kirjalikult hääletavad kõik juhatuse liikmed.
c. juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav koosolekul osalenud liikmete poolthäälte enamus. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.

18. Komisjonid

1. Liit moodustab juhatuse otsusega komisjone konkreetsete ülesannete täitmiseks või materjalide ettevalmistamiseks.
2. Komisjonis on vähemalt 3 (kolm) liiget. Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe, kes korraldab komisjoni tööd.
3. Komisjon võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole tema liikmetest.
4. Komisjon võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui kirjalikult hääletavad kõik liikmed.
5. Komisjoni otsuse vastuvõtmiseks on nõutav koosolekul osalenud liikmete poolthäälte enamus. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni esimehe hääl.
6. Komisjon on aruandekohustuslik juhatuse ees.
7. Liikme ettepanekul või omal algatusel kutsub juhatus kokku eetikakomisjoni, kelle pädevusse kuulub:
a. üldkoosolekule ettepanekute tegemine eetikakoodeksi täiendamiseks
b. eetikakoodeksi rikkumise kohta liikme vastu liidule esitatud kaebuse arutamine ja juhatusele ettepaneku tegemine
c. juhatusele ettepaneku tegemine liidu nimel avalikkuse teavitamiseks ausa konkurentsi põhimõtteid eiravast tõlkebüroost, sh ka tõlketeenuse osutajate hulgas, kes ei kuulu liitu.
8. Juhatus on kohustatud eetikakomisjoni kokku kutsuma, kui liidule on esitatud p. 18.7b kohane avaldus.
9. Liikme ettepanekul või omal algatusel kutsub juhatus kokku kvaliteedikomisjoni, kelle pädevusse kuulub:
a. üldkoosolekule ettepanekute tegemine kvaliteedistandardi täiendamiseks
b. liikme vastu liidule esitatud kvaliteedipretensiooni arutamine, vajadusel eksperthinnangu tellimine ning liidu seisukoha ettevalmistamine
c. juhatusele ettepaneku tegemine liidu nimel avalikkuse teavitamiseks ebakvaliteetset teenust osutavast tõlkebüroost, sh ka tõlketeenuse osutajate hulgas, kes ei kuulu liitu.
10. Juhatus on kohustatud kvaliteedikomisjoni kokku kutsuma, kui liidule on esitatud p. 18.9b kohane avaldus.
11. Eetikakomisjonil/kvaliteedikomisjonil on õigus nõuda liikmelt selgitust liikme vastu esitatud kaebuses esiletoodud asjaolude kohta.
12. Eetikakomisjonil/kvaliteedikomisjonil on eetikakoodeksi/kvaliteedistandardi rikkumise tuvastamisel õigus:
a. juhtida liikme tähelepanu rikkumisele
b. teha liikmele hoiatus
c. teha juhatusele ettepanek avaldada liikmele ametlik noomitus
d. teha juhatusele ettepanek liikme liidust väljaarvamiseks.

19. Aruandlus

1. Juhatus korraldab liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.
2. Majandusaasta aruanne
a. pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
b. juhatus esitab aruanded üldkoosolekule viie (5) kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kui liidul on audiitor, revisjonikomisjon/revident, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse, revisjonikomisjoni/revidendi arvamuse.
c. majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek.
d. kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

20. Liidu lõpetamine

1. Liit lõpetatakse seaduses ettenähtud alustel üldkoosoleku otsusega.

Liidu juhatus

  • Inge Rätsep

    Inge Rätsep

    Interlex Tõlkebüroo OÜ, juhatuse liige

    Inge on tegutsenud tõlkevaldkonnas alates 1999. aastast. Ta on Interlexi Tõlkebüroo omanik ja juhatuse liige. Inge on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning kaitsnud bakalaureusekraadi meedia ja suhtekorralduse erialal. Ta on Eesti Tõlkebüroode Liidu asutamise algataja. Peale ETBLi juhatuse kuulub Inge alates 2015. aastast ka EUATC (European Union Association of Translation Companies) juhatusse. Kogu oma tõlkevaldkonna karjääri jooksul on ta seisnud Eesti tõlketuru arengu eest, kirjutanud meedias tõlkevaldkonda puudutavaid artikleid ning esinenud konverentsidel nii Eestis kui ka väljaspool.

  • Pille-Riin Laadoga

    Pille-Riin Laadoga

    Luisa Tõlkebüroo OÜ, Turundusjuht

    Pille-Riin Laadoga on tõlkevaldkonnas töötanud 2011. aastast, mil ta asus Luisa Tõlkebüroos tööle projektijuhina. Aasta pärast sai temast juba väliskliendihaldur ja 2014. aastast on Pille-Riin Luisa Tõlkebüroo välisturundusjuht. Pille-Riinul on bakalaureusekraad psühholoogias ning 2016. aastal omandas ta Tallinna Ülikoolis magistrikaardi organisatsioonikäitumise alal (cum laude). 2016. aasta alguses tegi ta tõlkebüroode projektijuhtide seas uuringu, mis andis põhjaliku ülevaate projektijuhi ameti olemusest. 2014. ja 2015. aastal kuulus ta ETBLi konverentsi korraldusmeeskonda.

  • Margit Kurm

    Margit Kurm

    TILDE EESTI OÜ, JUHATAJA

    Margit Kurm on tõlkevaldkonnas töötanud 2001. aastast, mil ta asus Tilde Eesti OÜ-s tööle projektijuhina. 2005. aastal sai temast osakonna juhataja ja 2007. aastast on Margit Tilde Eesti tegevdirektor. Margit on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis infoteaduste eriala. 2013. aastal kuulus ta ETBLi konverentsi korraldusmeeskonda.