Riigihangetele rohkem läbirääkimist

Inge Rätsep

Interlex OÜ

Teenuste riigihangete kvaliteet muutuks märksa paremaks, kui hakataks korraldama rohkem läbirääkimistega hankeid, soovitab tõlkebüroo Interlex tegevjuht Inge Rätsep.

Oleme tõlketeenuste müümisel riigihangetel juba aastaid võidelnud hindamise vastu ainult hinnast lähtudes. Enamasti on hinnapõhise valiku põhjuseks hankeametnike puudulik arusaam teenuse sisust ja oma organisatsiooni vajadustest. Eriti keeruliseks teeb näiteks tõlketeenuste hankimise asjaolu, et teenust kui sellist hankimise hetkel ju ei eksisteerigi.

Hinnatav teenus tekib selle tellimise/vastuvõtmise hetkel ning alles tagantjärele saab hankija teada, kas on valinud õige partneri. Oskamatult hangitud teenus teeb meelehärmi nii tellijale kui ka teenuse pakkujale. Ühele siis halva lõpptulemuse, teisele hinnapiirangust tuleneva pideva ökonoomitsemise pärast.

Mitu võitjat

Eriti hulluks on asja teinud viimasel ajal riigihangetel populaarseks saanud mitme pakkuja võitjaks kuulutamine. Hankeleping sõlmitakse mitme teenusepakkujaga, kelle teenuse sisu ja hinnad võivad olla üsna erinevad. Iga väiksemagi tellimuse puhul (näiteks 100 sõna pressiteadet) korraldab tellija lepingupartnerite hulgas siis minihanke, kus võrreldakse hindu, kuigi hankemenetluse tulemusel on ju partnerite hinnad välja selgitatud ja ka muud tingimused paigas.

Paremat tulemust sellega ei saavutata, ainult asjatut halduskoormust mõlemale poolele. Tellija puhul väljendub see ametniku tööaja raiskamises igakordsete päringute tegemisele ja võrdlemisele, pakkuja puhul hinnapakkumuste tegemises, mille juures on ette teada, et need ei realiseeru tööks. Kohustus pakkumus igal juhul esitada on aga hankelepinguga kokku lepitud.

Kuidas edasi?

Teenuste hangete puhul muutuks olukord paremaks, kui hakataks korraldama rohkem läbirääkimistega hankeid. Sellisel juhul oleks võimalik süveneda pakkuja tegelikesse oskustesse ja ressurssidesse. Igal pakkujal tekiks reaalne kohustus oma teenuste sisu hankijale lahti seletada ning ka kulukust põhjendada.

Anonüümselt ostetud teenus saabki olla anonüümne. Kui tellija ja hankija suhtlus piirdub hankeregistrisse üleslaetud hinnakirja ja ametlike dokumentide vahetamisega, siis kuidas hankija saab aru, milline pakkuja just tema vajadustele kõige paremini vastab. Läbirääkimistega hanked toimuvad erasektoris pidevalt ja tulemus on hea. Ka riigihangete puhul vähendaks see keskpäraste või lausa rahulolematust põhjustavate teenusepakkujate hulka.

Hangetel liigub suur raha

Riigihanked.ee andmetel on 2014. aastal riigi poolt hangitud teenuste puhul hangete arv üle 3500 kogumahus üle 330 miljoni euro. See on aukartust äratav hulk riigi raha ehk siis kõigi meie raha. Kahjuks puudub täpne statistika, kuidas jaguneb hangete maht erinevate teenuste lõikes, kuid numbrid annavad aimu, millises mahus meie teenustesektor riigi jaoks täna tööd teeb. Seepärast on eriti kurb, kui selle raha eest ostetud teenused ei vasta alati soovitud tulemusele.


«Tagasi

Liidu juhatus

  • Inge Rätsep

    Inge Rätsep

    Interlex OÜ, juhatuse liige / member of the board

    Inge on tegutsenud tõlkevaldkonnas alates 1999. aastast. Ta on Interlexi Tõlkebüroo omanik ja juhatuse liige. Inge on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning kaitsnud bakalaureusekraadi meedia ja suhtekorralduse erialal. Ta on Eesti Tõlkebüroode Liidu asutamise algataja. Peale ETBLi juhatuse kuulub Inge alates 2015. aastast ka EUATCi juhatusse. Kogu oma tõlkevaldkonna karjääri jooksul on ta seisnud Eesti tõlketuru arengu eest, kirjutanud meedias tõlkevaldkonda puudutavaid artikleid ning esinenud konverentsidel nii Eestis kui ka väljaspool.

  • Kristiina Püttsepp

    Kristiina Püttsepp

    Luisa Tõlkebüroo OÜ, juhatuse liige / member of the board

    Kristiina liitus Luisa Tõlkebürooga 23 aastat tagasi ning on üks ettevõtte juhtidest ja osanikest. Luisa on olnud Eesti Tõlkebüroode Liidu asutajaliige. Liidu juhatuses on Kristiina kolmandat korda. Samuti on ta osalenud Liidu poolt korraldatud nelja konverentside korraldamises. Kõrghariduse omandas Kristiina Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Alates 2016. aastast on ta lisaks Luisale ka pühendunud coach’i ja superviisori teadmiste omandamisele Tallinnas International Coaching and Supervision Institute’is.

  • Kerli Visso

    Kerli Visso

    TILDE EESTI OÜ, VANEMPROJEKTIJUHT / SENIOR PROJECT MANAGER

    Kerli on hariduselt eesti filoloog, aga õppinud ka majandust ja IT-d. Tõlkemaailmas on Kerli tegutsenud üle kümne aasta alates Tildega liitumisest 2007. aastal. Tildes on ta lisaks pikaajalisele projektijuhtimisele põgusalt kokku puutunud ka ettevõtte müügipoole ja tõlketoimetamisega. Viimastel aastatel on Kerli olnud vanemprojektijuhi ametis, mis lisaks tavapärasele projektijuhitööle hõlmab ka teiste projektijuhtide abistamist ja juhendamist, uute töötajate värbamist ning tegevjuhi nõustamist ettevõttele olulistes küsimustes.