Tõlkeabiprogrammid

Tõlkeabiprogrammid

Mis on tõlkeabiprogramm ja miks peaks seda kasutama?

Tõlkimises nagu teisteski eluvaldkondades on hakatud üha rohkem kasutama eri tarkvaravahendeid, mitte ainult tavapärast tekstitöötlustarkvara.
Tõlkeabiprogramm (CAT software) on tarkvara, mis talletab tõlkimise käigus tõlgitava lause ja selle tõlke vastepaarina (nn tõlkeühik – translation unit) andmebaasi (nn tõlkemällu – translation memory). Kui sama või piisavalt sarnane lause järgmine kord tekstis esineb, pakub programm juba olemasolevat tõlget, mille tõlkija võib kas kasutusele võtta või kõrvale jätta.

Kuidas tõlkeabiprogramm toimib?

Kuna lähtetekstid võivad olla eri kujul – alates tavalisest Wordi või OpenOffice’i vormingus dokumendist kuni küljendusprogrammi abil trükiks ette valmistatud Indesigni vormingus failini või PDF-dokumendini –, eraldab enamik tõlkeabiprogramme originaalfailist tõlgitava teksti ja esitab selle tõlkijale mingit laadi tabelina või muul viisil ilma kujunduseta. Selle variandi korral luuakse esmalt tõlkeprojekt: tõlkeabitarkvarasse imporditakse tõlgitavad failid, määratakse kasutatav(ad) tõlkemälu(d) ja terminisõnastik(ud).
Teine variant on kasutada tõlkekeskkonnana Microsoft Wordi. Sel juhul avatakse lihtsalt kasutatav tõlkemälu ja tõlgitav fail.

Mis kasu on tõlkeabiprogrammist?


Tõlkeabiprogrammi kasutamine kiirendab tõlkimist, sest kord juba tõlgitud lauseid ei tule enam teist korda välja mõelda, vaid need saab ühe klahvivajutusega teksti sisestada. Eriti kasulik on see tekstide puhul, mis on üksteisega sarnased ja kus esineb palju täielikult või osaliselt kattuvaid lauseid (näiteks ühe ja sama ettevõtte tööriistade kasutusjuhendid, tarkvara kasutusjuhendid, standardlepingud jms).

Tõlkeabiprogrammi kasutamine parandab tõlke kvaliteeti, sest kui tõlkele tehakse tõlkemälu abil keelekorrektuur, pakub programm hiljem välja keeleliselt korrektsed laused.

Tõlkeabiprogrammi kasutamine aitab säilitada terminoloogilist järjekindlust ja parandab sellega samuti tõlke kvaliteeti.

Tõlkeabiprogrammi analüüsifunktsiooni abil saab eelteavet tõlkemahu kohta (tähemärkide ja sõnade koguarv, tekstisisesed kordused, kokkulangevused tõlkemäluga).

Lisatööriistad
Kõige levinumad lisatööriistad, mis on olemas enamikul tõlkeabiprogrammidel, on terminisõnastiku koostamise võimalus koos tõlkimisaegse terminituvastusega.

Tuntumad tõlkeabiprogrammid

Tuntumad tõlkeabitarkvara rakendused: Trados, Wordfast, MemoQ, Transit, DéjàVu, Across.
Tasuta tõlkeabiprogrammid on näiteks Wordfast Anywhere ja OmegaT.

Liidu juhatus

  • Inge Rätsep

    Inge Rätsep

    Interlex OÜ, juhatuse liige / member of the board

    Inge on tegutsenud tõlkevaldkonnas alates 1999. aastast. Ta on Interlexi Tõlkebüroo omanik ja juhatuse liige. Inge on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning kaitsnud bakalaureusekraadi meedia ja suhtekorralduse erialal. Ta on Eesti Tõlkebüroode Liidu asutamise algataja. Peale ETBLi juhatuse kuulub Inge alates 2015. aastast ka EUATCi juhatusse. Kogu oma tõlkevaldkonna karjääri jooksul on ta seisnud Eesti tõlketuru arengu eest, kirjutanud meedias tõlkevaldkonda puudutavaid artikleid ning esinenud konverentsidel nii Eestis kui ka väljaspool.

  • Kristiina Püttsepp

    Kristiina Püttsepp

    Luisa Tõlkebüroo OÜ, juhatuse liige / member of the board

    Kristiina liitus Luisa Tõlkebürooga 23 aastat tagasi ning on üks ettevõtte juhtidest ja osanikest. Luisa on olnud Eesti Tõlkebüroode Liidu asutajaliige. Liidu juhatuses on Kristiina kolmandat korda. Samuti on ta osalenud Liidu poolt korraldatud nelja konverentside korraldamises. Kõrghariduse omandas Kristiina Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Alates 2016. aastast on ta lisaks Luisale ka pühendunud coach’i ja superviisori teadmiste omandamisele Tallinnas International Coaching and Supervision Institute’is.

  • Kerli Visso

    Kerli Visso

    TILDE EESTI OÜ, VANEMPROJEKTIJUHT / SENIOR PROJECT MANAGER

    Kerli on hariduselt eesti filoloog, aga õppinud ka majandust ja IT-d. Tõlkemaailmas on Kerli tegutsenud üle kümne aasta alates Tildega liitumisest 2007. aastal. Tildes on ta lisaks pikaajalisele projektijuhtimisele põgusalt kokku puutunud ka ettevõtte müügipoole ja tõlketoimetamisega. Viimastel aastatel on Kerli olnud vanemprojektijuhi ametis, mis lisaks tavapärasele projektijuhitööle hõlmab ka teiste projektijuhtide abistamist ja juhendamist, uute töötajate värbamist ning tegevjuhi nõustamist ettevõttele olulistes küsimustes.